veel veidi satiiri

Ei joppa mul kohe oma satiiri avaldamisega. Riputame aga siis jälle siia üles.


Füüsikute kaotus

Roheliste endine juht Marek Stradivarius vaatas tigedusest pakataval pilgul üldkogu stenogrammi. “Ahha, rikkumine,” ütles ja tema kummalise tekstuuriga näonahk tuksatas veidi. (Endine materjaaliteadlane oli kord kukkunud uudse plasti tünni ja sealt oligi alguse saanud tema pidurdamatu kurjus.)

*

Paul Malakas mängis käpiknukudega, kui keegi hipijuustega mees, kellel olid seljas kirjud riided, talle midagi kõrva sosistas. “Issand, see on ju tülgastav,” ohkas Paul. Ta tõstis pilgu ja vaatas oma kaasvõitlejaid, kelle veninud kampsunites kogud talle kindlust juurde andsid.

“Marek Stradivarius lasi juhtkonna volitused üldkogul toimunud protseduurilise eksimuse tõttu tühistada. Mida teha sõbrad liikumise-kaaslased?”

“Teised poliitilised jõud on oma asju lahendanud jälitamise abil…” leidis üks Pauli keldris viibijatest.

“Aga kas ka see pole jälk,” küsis Paul. Kõigil oli meeles see, kuidas Ervin Savi lindistas orgial koalitsioonikaaslaste oigeid, kuidas Nüri Pihlakas ühest teisest koalitsioonist korruptantide jälitamise tõttu välja visati ja James Bondi filmid, mis šokeerisid kaunishingi jälitustegevuseks juurde kuuluva seksi ja vägivallaga.

Ainult Tanel Kuusik ei võdistanud ettepaneku peale õlgu. Tema süda oli must nagu öö (tal oli kops-südamena tuntud tervisehäda ja kõva suitsumehena oli Tanel oma südame ära tahmatanud).

*

www.worldconquer.com, Päkapiku-keegli järjekordne uusversioon, Greenpeace’i foorum… Marek veetis nendega tüdinud veerandtunnikese ja otsustas siis vaadata, mida need kõlupead, kes teda oma mõttekaaslaseks peavad, kirjutavad Roheliste siselistis.

“Tanel Kuusik? Minu telefonikõned? Katrin, kas sa koera käisid juba mõne praami peal pissitamas? No mis siis, kui sõidab ära? Hüppad merre ja tuled koju. Või sa ei oska ujuda?”

*

Kapo sai jälitatud Marekilt avalduse tema jälitajate jälitamiseks. Kapo oma agenti välja ei saatnud vaid saatis Mareki enda… seenele.

Sel õhtul sõi perekond Stradivarius kevadkogritsaid.

*

Paul Malakas rebis oma kampsuni lõhki, paljastades selle alt rohelise trikoo, millele oli kirjutatud Suveks saledaks (Pauli kodune eelarve polnud just kiita.), ja pani ninale prillid. Kaamera taga seisev Andres Luustundmaa tõstis pöidlad.

“Sa oled tundmatuseni muutunud. Võte lõppenud.”

Paul sisenes Roheliste esimehe kabinetti ja sirutas ette käed. “Marek, mul on siin tükk eesti paekivi ja “Meistri ja Margarita” kavaleht, mis mulle jõudu annavad. Anna esimehe koht vabaks.”

“Jälle?” küsis Marek ja tema plastitaolisse kehasse ilmus auk. Auguservad püüdsid tulutult Paulile väge andvate esemete eest ära nihkuda.

“Hea küll, hea küll,” ütles ta oma ettevõtmise tulutust nähes. Aknast ronis just sisse üks nuuskiv ajakirjanik, sellele seletas Marek:

“Ma tahangi hoopis tegelda järgmiste riigikogu valimistega ja astun tagasi. Aga vaadake, et te mind kui allikat ikka kaitsete.”

“Ma arvasin, et allikakaitse seadus käib maapinnale voolava põhjavee kohta,” imestas Paul. Tema varjunimi muide, mida ta superkangelasena kannab, on Lüürik.

Headus oli jälle võitnud. Paul pani paekivi, mis oli lakanud helendamast, trikoovööl olevasse pesasse. Teine pesa oli ka kava jaoks, millelt oli enne seal vilksatanud elutruu Peemoti kujutis kusagile kadunud.